Guovdageaidnu oahppobáikin

Jus fárret Guovdageidnui, de fuobmát jođánit ahte Guovdageainnus lea ealli sámi biras. Sámegiella gullo beaivválaččát, sihke allaskuvllas ja márkanis.

Olles suohkanis orrot lahka 3000 olbmo. Márkanbáikkis leat sullii 1500 ássi ja Mázes, mii lea stuorámus dain unná gilážiin, leat sullii 400 ássi. Guovdageaidnu lea areála dáfus Norgga stuorámus suohkan. Vaikko Guovdageainnus eai leat eambbo go sullii 3000 ássi, de lea dáppe girjás kultuvrralaš biras ja olu doalut ja dáhpáhusat. 

Dáppe beasat ásttoáiggis vásihit sihke teahtera, konsearttaid ja muđuige eará somás dáhpáhusaid. Stuoramus lágideamit Guovdageainnus leat Beassášmárkanat ja Duodjemárkanat. Muđui lágiduvvojit jahkasaččat stuorát valáštallangilvvut, Sámi álbmotbeaivi, Bingesrittet (meahcce-sihkelastin) ja Čuovžafestivála. Guovdageainnus lea luondduriggodat ja buorit vejolašvuođat vánddardit meahcis. Iešguđet áigodagat addet vejolašvuođa fuobmát ođđa astoáiggedoaimmaid. 

Dálvet leat earret eará buorit čuoiganláhtut sihke Sáttomárrásis ja Ginalváris. Jus lea beroštupmi oaggut, de leat Guovdageainnus guollás jávrrit ja jogat, nugo Čábardašjohka, Vuorašjávri ja Čuonjájávri. Čakčageasi fas heive lubmet, murjet ja vázzit tuvrraid.

Suohkanis lea boazodoallu dehálaš ealáhus, mii maiddái buktá bargosajiid njuovahahkii ja biergobuvttadeapmái ja muđui fitnodagaide mat vuvdet gálvvuid ja bálvalusaid mat adnojit ealáhusas. Leat maid ollu bargosajit almmolaš ásahusain, nu go Sámi allaskuvllas, Guovdageainnu suohkanis, Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas, Sámedikkis ja boazodoallohálddašeamis.

Guovdageainnus leat áŋgiris meahcásteaddjit ja duojárat, ja nu lea ge viiddis gelbbolašvuohta diein surggiin. Ovdalaš beassážiid ja juovllaid lávjeit stuora duodjemárkanat lágiduvvot Báktehárjjis dahje Kulturviesus. Dáppe lea sihke Meahcceguovddáš ja Duodjeinstituhtta gos lea vejolaš kurssaide searvat. Maiddái girjás luohte-, musihkka- ja kulturbiras main leat lágideamit birra jagi. Guovdageainnus leat muđui ollu eaktodáhtolaš searvvit ja iešguđetlágan valaštallansearvvit main leat iešguđetlágan lágideamit.
 

Ásodagat
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusas (SSO) leat 18 bearašásodaga ja 18 lanja (hybela). Sis-Finnmárkku studeanttaidovttastus vástida guoskevaš gažaldagaide. Suohkanis leat maid ásodagas láigomassii. Deaddil dása.

Mánáidgárdi
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.

Beassášmárkanat Guovdageainnus
Beassážiid lágiduvvojit Sámi beassášmárkanat, mii lea okta dain boarraseamos festiválain Sámis. Beassášmárkaniidda čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, go dalle leat lágideamit nu go omd. Sámi Grand Prix, konsearttat, heargegilvovuodjin, oaggungilvvut, skuhtercrossa gilvu ja teáhterčájálmasat. Ovdalaš beassážiid leat maid dávjá girkomeanut nu go konfirmašuvnnat, náitaleapmi ja mánáid ristášeapmi.
 

Dáin ruovttusiidduin/facebooksiidduin gávnnat eanet dieđuid mii gávdno Guovdageainnus

Mediaásahusat:

Lášmmohallan ja gilvvohallanvejolašvuođat:

  • Tuvrrahasat lea searvi mat lágidit meahccevázzimiid. Studeantan sáhtát allaskuvllas luoikkahit kánu dahje fatnasa, lávu ja eará meahcástanrusttegiid.
  • Guovdageainnu valaštallansearvvis leat hárjehallanfálaldagat sihke dálvet ja geasset. Earret eará spábbačiekčan mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, sisbandy, giehtaspábba ja čuoigan buriid čuoiganláhtuin.
  • Guovdageainnu mohtorsearvi fállá hárjehallamiid ja gilvvuid sihke čáhce- ja muohtaskohteriiguin.
  • Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat. Sámi allaskuvlla studeanttaide ja bargiide lávejit maiddái eará astoáigefálaldagat lágiduvvot áiggis áigái, nu go vuojadandiimmut, duodjeeahkedat ja yoga. 
  • Thon Active Kautokeino lea hárjehallanfáladat Thon hoteallas. Sáhttá oastit sihke persovnnalaš hárjeheaddji dahje hárjehallanáiggi joavkkuid fárus.
  • Bingesrittet lea meahccesihkalastinsearvi mii lágida 50 km guhku Bingesrittet sihkkelastima oktii jagis, borgemánu gaskamuttos.
  • Sámi Gamers dihtorspeallansearvi

Musihkka ja dáidda
Guovdageainnus lea buorre biras mii guoská musihkka- ja lávdedáidagii, leat oallugat mat čuojahit ja/dahje lávlot. Maiddái dáidda ja filbmaberošteddjiide lea vejolašvuohta gávdnat juoidá:

Mátkkošteapmi
Busse vuodjá measta juohke beaivvi Áltái ja Kárášjohkii. Eambbo dieđut goas vuodjá gávdnojit Snelandia neahttasiiddus. Muđui lea dábálaš bidjat dieđu facebooksiidui ahte dárbbaša sáhtu, de soaitá beassat čuovvut soapmása gii ieš vuodjá.