Joatkkaoahput oahpaheddjiide

VDUO-6001 Duodji 1, 1.-10. ceahkki- joatkkaoahppun vuođđoskuvlaoahpaheddjiide

  • Oahppu lágiduvvo neahttadoarjjaoahpahussan: Oahpus leat sihke fysalaš deaivvadeamit Sámi allaskuvllas, neahttadeaivvadeamit ja neahttaoahpahus.
  • Oahpahusgiella: Davvisámegiella
  • 30 oahppočuoggá
  • PDF icon Fágaplána
  • Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposajeohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samas.no

Duodji 1-oahppu fállá duddjomis praktihkalaš ja teorehtalaš vuođđodieđu, maiguin viiddidit studeantta čehppodaga oahpahit duodjefága vuođđoskuvllas. Oahpahusas vuodjut sierralágan duddjoma vugiide, teknihkaid, reaidduid ja ávdnasiid geahččaleapmái. Lagaš luonddu- ja kultuvrralaš biras leat vuolggasadjin duddjoma lahkoneamis. Sámi duoji vuolggasadjin lea árbevirolaš diehtu ja máhttu. Oahpaha maiddái ipmirdit mot oahpaheaddji sáhttá iešguđetge cehkiin gaskkustit kultuvrralaš árbevieruid ja estehtalaš vásáhusaid, addit saji ođđa fuomášumiide, doarjut oahppama ja hutkás doaimmaid. Dásseárvvu, ohppiid eallindili ja iešguđet gillámušaid vuhtiiváldin lea dehálaš iežas guorahallannávccaid ovddideamis fágaplána sisdoalu ektui. Oahpahus galgá čielggasmahttit pedagogalaš fágageahčastaga ja fágii gullevaš dutkama, sámi ja álgoálbmot geahččanguovllus. Studeanta galgá čađahit suodjaluskurssa, ovdalgo beassá oassálastit oahpahussii.

Duodji 1 fágas lea čuovvovaš sisdoallu:

1. Duodjediehtu ja duodjeteknihkkat

Sisdoallun leat vuođđodieđut duojis ja duddjomis, sihkarvuohta ávnnasteami ja duddjoma oktavuođas, duodjediehtu ja –teknihkkat, duddjon. Duddjon lea stuorra oassi oahppofálaldagas. Čuovvovaš fáttát leat guovddážis:

  • Suodjaluskursa
  • Reaiddut ja reaidogeavaheapmi
  • Ávnnasoahppa, ávnnasteapmi ja ávnnasdikšun
  • Iešguđet lágan duodjeteknihkkat
  • Sárgun ja hábmen
  • Duddjon

2. Duodji árbedieđu ja kultuvrra guoddin, duoji skuvllas vuoddjut čuovvovaš fáttáide:

  • Duodji iešguđet guovlluin
  • Árbediehtu ja árbevierru
  • Estetihkka
  • Duodjedidaktihkka
  • Duoji našuvnnalaš oahppoplánat
  • Duddjon

Bargogáibádusat: 

Čuovvovaš gáibádusat leat eaktun beassat eksámenii:

  • Oassálastit 80% lágiduvvon oahpahussii deaivvademiin ja neahttaoahpahusas.
  • Čađahit didákttalaš- ja oahpahusbarggu skuvllas
  • Čađahit duodjebargguid njealji duodjefáttás. Bargguide gullá duddjon ja duddjonproseassa dokumenteren, ee. dokumenteret ávdnasiid, bargoreaidduid, duodjedoahpagiid ja duddjonproseassa. Bargui gullá maiddái iežas reflekteren. Čálalaš bargu galgá leat gaskkal 5-10 siiddu, oktan govaiguin ja gáldolisttuin.
  • Čađahit ovtta didákttalaš čálalaš barggu. Bargu galgá leat gaskkal 2-4 siiddu, earret mildosiid.

Gáibádusat galget árvvoštallojuvvon ja dohkkehuvvon maŋemusat 2 vahku ovdal eksámena.

Eksámen:

Eksámenis leat guokte oasi:

  1. Čájehanmáhppaeksámen bargogáibádusaid vuođul (70 % deaddu loahpalaš árvosánis). Čájehanmáhpas galget leat čuovvovaš oasit ja galgá leat eanemusat 20 siiddu, oktan govaiguin ja gáldolisttuin:
  • Láidehus
  • Duodjebargu guovtti duodjefáttás maid lea čađahan ja heivehan eksámenii
  • Didákttalaš čálus man lea heivehan eksámenii
  • Reflekšuvdnačálus (sullii 1 siiddu) mas studeanta reflektere iežas bargguid ja ovdáneami birra

2.   Praktihkalaš eksámen gos studeanta cegge čájáhusa ovttas earáiguin ja ovdanbuktá oktagaslaččat iežas duodjebargguid (30 % deaddu loahpalaš árvosánis).

Sisabeassangáibádusat

  • Čađahuvvon oahpaheaddjeoahppu mii addá gelbbolašvuođa oahpahit vuođđoskuvllas
  • Davvisámegielmáhttu

Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.