Latest news
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
Gonagaslaš Allavuođa Ruvdnaprinsa Haakon finai Sámi allaskuvllas gos čuovui moadde diibmosaš seminára mas Sámi allaskuvlla dutkit ovdanbukte oanehaččat fáttáid nu go árbevirolaš máhttu, osku ja eallináddejupmi, giellaseailluheapmi ja duodji.
Ruvdnaprinsa lei áŋgir jearahit ja oahppat eambbo iešguđet fáttáid birra. Maŋŋel oanehis semináraža, de lei geahččame Sámi allaskuvlla studeanttaid duodječájáhusa ja beasai oaidnit man dehálaš árbeivirolaš ja praktihkalaš bargu lea maiddái akademiijas.
Martin Velky lea Sámi allaskuvlla studeantastivrra jođiheaddji ja lei okta njealljásis gii beasai searvat guhkebuš ságastallamii ruvdnaprinssain. Martin lea sámi mánáidgárdeoahpu váldime allaskuvllas. Son beasai muitalit sihke giellaseailluheami dehálašvuođa das go sámegiella lea unnitlogu giella ja čilgii maiddái sámi mánáid oahppandilálašvuođa ođđa searvelanjain. Martin ii leat ieš sápmelaš ja lea rávisolmmožin oahppan sámegiela. Son oaivvilda ahte jus sámegiella galgá ođđa áiggis seailut ja bures ovdánit, de fertejit maiddái sii geat eai leat sápmelaččat sámástišgoahtit.
- Mun bessen ávžžuhit gonagasviesu jurddašit ahte galggašii go boahttevaš gonagas máhttit sámegiela, leaikkastallá studeantastivrra jođiheaddji Martin Velky.
Ellen Inga Sara ja Maila Risten Bongo Dikkanen leaba čađaheame sámi oahpaheaddjeoahpu. Soai leaba sápmelaččat ja sámegielagat ja dovdaba dieđusge sámi kultuvrra ja áššiid sámi vuolggasajis. Nu dahká maiddá sámegiela álgokurssa studeanta Anton Petter Hauan. Studeanttaid ságastallamis ruvdnaprinssain besse ovdanbuktit man dehálaš lea sámi geahčestagas oahpahit boahttevaš buolvvaide sámi kultuvrra ja eallima ja sámegielaid.
Studeanttat ledje ilus go ruvdnaprinsa vuoruhii guhkebuš ságastallama singuin gullan dihte nuoraid oaiviliid sihke dálkkádat- ja birasáššiin, giellarevitaliserema mas lea maid sámi identitehta bealli guovddážis. Maiddái oahpuid sámi fágalaš sisdoalu mávssolašvuođa birra besse muitalit, ja nu leat ge Sámi allaskuvlla oahput dehálaččat maiddái boahtteáiggis.