Ođđasat
- Joatkkaoahput oahpaheddjiide boahtte giđa
- Sámi logut muitalit 16
- Prográmmaoahput 2025 čavčča
- Sámi allaskuvlla doavttirgrádahasat Rivdulis
- Sávvat buresboahtima oahpposuorgái
- Professor Harald Gaski vuostáiválddii Ubmi universitehta 2024 gudnedoavttirduođaštusa
- Várdduo 2023 dieđabálkkašumi geigen
- Dutkanráđđi juolludii ruđa Eatnama Mánát Skuvlema Bálgáid alde prošektii
- Sámi allaskuvla sávvá hui ollu lihkku Johan Mathis Turi WINU bálkkašumiin
Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
2023 giđđalohkanbajis čađahuvvo Filbma buvttadeapmi – Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte - oahppu Sámi allaskuvllas.
Studeanta beassá oahppat filbmet ja ráhkadit oanehis filbmamuitalusaid, mas váldá atnui buot filbmema teknihkaid (govvet, čuohppat ja jietnabarggu). Sáhttá ráhkadit filmma vaikko guđe šáŋŋeris, man guhkkodat lea eanemusat 10 minuvtta.
Studeanta beassá álgoálbmot geahčestagain hálddašit buvttadan- ja govvenplánaid čállima, govvema , visualiserema kámera bokte, čuohppama ja filmma ollislaš buvttadeami. Oahpus fállojuvvo bagadallan, árvvoštallan ja čuovvoleapmi hárjánan filbmabirrasis.
Ideas gárvves filbman
Studeanttat ohppet geavahit kámeraid ja makkárat leat filbmenstiillat. Studeanttat maid ohppet daid ođđaseamos čuohppanrusttegiiguin bargat ja gárvet buktagiid dahje filmmaid mearriduvvon áigemearis.
Deaivvadeamit ja eksámen
Oahpahus lágiduvvo deaivvademiid bokte, ja oahpahusgiella lea sámegiella. Lassin sáhttet eará gielat adnot. Sisabeassangáibádusat leat dábálaš sisabeassangáibádusat alit oahpahussii ja sámegielmáhttu. Lea 10 oahppočuoggá fága, ja oahpahusa deaivvadeamit leat:
- 7.2.-9.2. dii 9-12 juohke beaivvi
- 21.2.-23.2. dii 9-12 juohke beaivvi
- 1.3.-3.3. dii 9-12 juohke beaivvi
- 14.3.-16.3. dii 9-12 juohke beaivvi
- 19.4.-20.4. dii 9-12 juohke beaivvi
- 2.5.-4.5. dii 9-12 juohke beaivvi
- 15.5.-16.5. dii 9-12 juohke beaivvi
- 30.5.-1.6. dii 9-12 juohke beaivvi
Eksámen lea gárvves filbma, mas oažžu árvosáni. Ohcanáigemearri lea ođđajagimánu 20.b. 2023.
Jus dus leat jearaldagat, de sáhtát váldit oktavuođa koordináhtoriin Inker-Anni Sarain.