Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
Oahppojagi álggaheapmi
Sámi allaskuvla lea mannan vahku vuostáiváldán studeanttaid ođđa oahppojahkái. Juohke beaivvi leat leamaš lágideamit dainna ulbmiliin ahte studeanttat galget oahpásnuvvat sihke mielstudeanttaide ja allaskuvlla bargiide, muhto maiddái oahppobáikái, sihke Diehtosiidii ja Guovdageidnui.
Prográmma olles vahku
Earret almmolaš rahpandoaluid gos sihke rektor, studeanttastivrrajođiheaddji, Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu sátnejođiheaddji oassálaste, de leat lágiduvvon earret eará oanehis kurssat, oahpisteapmi, studeantaeahketdoalut ja konsearttat. Direktevra ges lei hástán sihke bargiid ja studeanttaid vázzit meahcis nu gohčoduvvon bearralmátkki.
- Mii vácciimet čáppa dálkin Fárppaljárgáttes mohkiid. Olgun váccašit lea hui buorre ja somás vuohki oahpásnuvvat ja maiddái oahppat min guovllu birra, muitala direktevra Anne-Marie Gaino gii lei válljen juste dien bálggesráigge vázzit danin go doppe leat diehtotávvalat sihke guovllu šattuid ja historjjá birra.
Ain rabas oahpposajit
Eai leat vel visot oahput álgán, ja lea ge ain vejolašvuohta ohcat oahpuide. Sámi allaskuvlla neahttasiiddus lea vejolaš gávdnat makkár oahppofálaldagat leat ain ohcan ládje. Fuomáš ahte ohcanáigemearri lea čakčamánu 1. beaivi.
Geahča govaid Álggahanvahkkus
Bearralmátki govaid govven: Anne Marie Gaino
Eará govaid govven: Niels Ovllá Oskal Dunfjell