Ođđasat
- Ohcat ođđa ofelaččaid
- Prográmmaoahput 2025 čavčča
- Máilmmi buorre ođas go Sámediggi vuoruha oahpaheaddjeoahpuid
- Háliidat go bargat dulkan dahje váldit dulkaoahpu, muhto it leat váldán Guovttegielatiskkadeami?
- Duodjetekstiillat Heahtá girkus
- Oahppu ii deatte nubbi oassi
- Bovdehus sáddet evttohusaid Dieđut-doaimmahusgoddái
- Sámi mánáidgárdepedagogihkka ođđa áiggis: loahpparaporta almmuhuvvon
- Sámi allaskuvlla dutkanbiras lea ražastan searaid oktii

Sámi allaskuvla ovttasbargagoahtá Dáiddaakademijain
Sámi allaskuvla Giela-, duoji ja servodatdiehtaga(GDS) goahti bargágoahtá lagabui ovttas Kunstakademietin. GDS goađi duodjesuorgi lea leamaš guossis Kunstakademietis gos leat geahčadan mo nannet ovttasbarggu. Allaskuvllas lea ovttasbargošiehtadus Kunstakademietin.
- Ovttasbargu boahtá njuolgut ávkin min studeanttaide go sii e.e. besset čuovvut logaldallamiid maid Kunstakademiet fállá. Áiggi mielde sáhttit háliidat fállat lonohallanvejolašvuođai maiddái, lohká veahkkegoahtejođiheaddji Lájlá Helene Eira.
Ovttasbargu mihttun lea fállat hospiterenvejolašvuođaid studeanttaide ja bargiide, lonohallat fágagelbbolašvuođa, láhččet dili oahppomátkkiide, bargobájide, semináraide ja muđui ovttasbargu lanjaid ja rusttegiid geavaheamis.
Govas leat gurot bealde vuollin:Inga Elisa Påve Idivuoma, Lájlá Helene Eira
Gurotbealde badjin:Instituttleder Kunstaakademiet Julie Leding, Maaret Magga, professor i kunsthistorie Hanne Hammer Stien, førsteamanuensis i landskapsarkitektur Kjerstin Elisabeth Uhre.