Studeanttain ja allaskuvlla bargiin lea dál vejolašvuohta ohcat north2north stipeandda ja vuolgit lonohallamii, oahppojagi 2020-2021!
Ođasvuorká
Sámi allaskuvlla studeanttaid filmmaid čájehit Skábmagovain ja Helssegis
Dál lahkona fargga fas Skábmagovaid filbmafestivála Anáris. Sámi allaskuvlla journalistihka- ja filbmastudeanttat leat ožžon buriid ságaid festivála lágideddjiin.
Matematihkka ovdakursa neahta bokte
Matematihkka neahttakursa olahit árvosáni 4 daidda geat áigot ohcat oahpaheaddjeohppui
Livččet go don háliidan ohcat sámi oahpaheaddjeohppui, muhto váilu árvosátni 4 matematihkas?
Lea áin vejolaš ohcat giđa oahpuide
It go ollen ohcat Sámi allaskuvlla giđa oahpuide? Dál lea dus vel vejolašvuohta ohcat go mii leat guhkidan ohcanáigemeari 19.01.20 rádjái.
Etablering av samisk kompetansesenter for lærerutdanningene
Sámi allaskuvla gjennomfører et forprosjekt for etablering av et nasjonalt kompetansesenter for samisk innhold i lærerutdanningene. Sámi allaskuvla skal på bakgrunn av forprosjektet utarbeide en etableringssøknad til Kunnskapsdepartementet.
Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars lea válljejuvvon UHR Samisk ođđa jođiheaddjin
Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla jođiha UHR Samisk. Laila Susanne Vars álggii UHR Samisk jođiheaddjin čakčamánus 2019, ja galgá leat doaimmas gitta čakčamánnui 2021.
Musihkka ja juoigan dehálaš oassin oahpaheaddjeoahpuin
Dán vahku lágidii Sámi Musihkkaakademiija oahpahusa Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid studeanttaide. Dat lea oassin oahpaheaddjeoahpuid fágaid fáttáin nugo ovdamearkka dihtii sámegiela njálmmálaš árbevierut, juoigan ja sámi populearamusihkka. <
Ollu vejolašvuođat Sámi buohccidivššároahpuin Sámi allaskuvllas
Sámi buohccidivššároahpu prošeaktajođiheaddji: - Dál lea hirbmat dehálaš ahte sii geat háliidit ohcat dárkkistit ahte sis lea dat lohkangelbbolašvuohta álgit buohccidivššárohppui. Jus ii leat, de lea dál ain áigi háhkat dán gelbbolašvuođa mii gáibiduvvo, muitala Anja Somby.
Sáhttá go bajásgeassin leat menddo dorvvolaš?
Snowflakes buolva lea doaba mii maŋemus jagit lea ožžon hirpmat stuorra internašunála fuomášumi. Muohtačalmmit, dahje ”snowflakes” sáhttá leat dálaáiggi vuohki govvidit mánáid ja nuoraid geat leat hearkkit ja loavkašuvvet álkit (Fretheim 2018). Mearkkaša go “snowflakes” seammá go maid sáhttit dádjat “bummolullu” mánát, ja mo lea dát árbevirolaš sámi bajásgeassima ektui?
